VIDEO:
Stuudios on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka Jyväskylä Ülikoolist.
***
Oled kirjutanud värske raamatu "Lapse inimõigus: õigus isale ja emale".
Raamat sündis murest, et tänases modernses arutelus nn võrdõigusliku abieluseaduse teemal on unustatud üks otsustav õigus, nimelt lapse inimõigus.
*Mida sa siin öelda tahad?
On hämmastav, et samal ajal kui sooneutraalne abieluseadus rikub tõsiselt lapse inimõigust ...
* Kuidas see toimub?
Võttes juba lähteasendis lapselt õiguse isale või emale. Seda inimõigusrikkumist, mis mõjutab kogu lapse elu erinevates dimensioonides, propageeritakse inimõiguste nimel. Juhtub see, mida tihti propaganda valdkonnas esineb. Mingi vale pakitakse vastupidisesse tõesse.
* Kaitstes inimõigusrikkumist räägid sa samal ajal inimõigustest. Rikkudes tulevase põlve võrdõiguslikkust, kaitstakse väidetavalt võrdõiguslikkust. Kuidas lapse inimõiguse rikkumine selles asjas praktiliselt toimub?
Lapse identiteet ja tema kogemus iseendast kui väärtuslikust olendist põhineb sellel, et ta on armastuse vili. Kanti väitel tuleks iga inimest kohelda eesmärgi, mitte kunagi vahendina. Sooneutraalses abielukäsitluses pole laps eesmärk, vaid vahend, mis teenib täiskasvanute huve. Sellega kaotab ta oma olemuspõhise väärtuse.
Lapselt võetakse kõige kallim, ta sunnitakse elama ebaoloomulikus olukorras ning talt oodatakse armastust ja tänu nende vastu, kes talt need tähtsad asjad röövivad.
*Su raamatu tagakaanel on Alana Newmani avaldus California seadusandlikule kogule: "Kui inimesed võivad ära võtta midagi nii hinnalist kui isa või ema ning panna meid selle kaotuse eest tänu tundma, siis mida võivad inimesed meilt veel ära võtta?
Kuidas võid oodata tulevaselt põlvelt võitlemist vabaduse, demokraatia, puhta õhu ja vee eest, kui meilt on varastatud midagi nii kallist ja aluselist nagu isa või ema?" Kujutlen juba ette vastulauset, et on palju peresid, kus ühel või teisel põhjusel ei ole ema või isa. Anname sel juhul oma parima ja tulemus võib üsna hea olla. Mis antud juhul erinev on, et siin lapse inimõigust rikutakse?
Võtame näiteks inimese, kes kaotas õnnetuses ühe jala. Üks jalg on amputeeritud. Selliseid inimesi on palju. See on õnnetus. Inimene võib õppida sellega elama. Kui aga hakkame inimesi võrdõiguslikkuse nimel amputeerima, nagu Dominique Bunel, kes koges seda amputeerimisena, kui kasvas kahe ema kodus. Kui muudame inimeste amputeerimise normatiiviks, siis see ongi vale ja rikub õigusi.
Mõtled selle võrdlusega, et tehti teadlik valik. Teadlikult loodi lapsele algolukord, kus tal pole võimalust kasvada oma isa ja ema hoole all. Ja seda kõike tehakse seadusandluse abil ning esitletakse võrdõiguslikkuse ja inimõiguse nimel. Inimõiguste röövimine pakitakse inimõiguste retoorikasse. Laps kasvab ja mõistab hiljem, mis talt on röövitud, ja mida on röövinud need, kes teda armastavad. Laps jääb millestki ilma.
*Sinu raamatus öeldakse, et parima kasvulava jaoks elus vajab laps nii isa kui ema. Tänapäeval ilmub massiliselt igasugu uurimusi. Soomes reklaamiti hiljuti suurelt uuringut, mille väitel kasvavad maailma õnnelikemad lapsed samasoolise paari peres. Mis uurimused need on?
Neid pole massiliselt. Neid on ehk 60, aastaist 1995-2013. Teiseks ei esinda nad kogu rahvastikku. Kindlasti mitte see, mida sa äsja mainisid. Seda reklaamiti kui maailma suurimat uuringut, kus osales 315 vanemat, kelle raportite põhjal, ehk selle põhjal, mida nemad oma lastest rääkisid, otsustati, et nende lapsed on kõige õnnelikumad. Lastelt ei küsitud midagi. Nii et vanematelt küsiti, kas teie lapsed on õnnelikud?
Lastevanemail paluti hinnata oma laste heaolu ja tervist. See kõik põhineb vanemate antud raporteil. Lapsed pole sõna saanud. Juba uudisepealkiri viitas, et see põhineb vanemate arvamustel. Kuidas need vanemad valiti?
Seda reklaamiti homoseksuaalsetes rühmitustes, ajalehtedes ja üritustel ja kes on soovisid, registreerisid end uuringule, teadlikuna, et uuringut kasutatakse poliitiliste muutuste eesmärgil. Näiteks abieluseaduse sooneutraalseks muutmiseks. Võime oletada, et see mõjutas nende vastuseid küsimustele. Nad mõistavad, et see, mida neist vanematena mõeldakse, sõltub sellest, mida nad kirjutavad.
*Korrigeeri mind, kui valesti mõistan. Homo- ja lesbivanematelt küsitakse nende laste õnne ja edukuse kohta, ja siis järeldatakse, et nad on õnnelikumad, kui kuskil mujal ?.
- Nii see käib.
*Kuidas saab siis võrrelda nende lastega .... rääkimata lastelt endilt küsimisest. Kui öeldakse, et nood lapsed on kõige õnnelikumad, kuidas võime võrrelda seda nendega, kes on kasvanud isa ja ema kodus?
Sellises uurimuses ei saagi seda võrrelda. Võrrelda saab siis, kui on olemas küsitlusi, mis on läbi viidud heteroseksuaalsete vanemate seas. See tähendab nii üksikvanemaid, lahutatud vanemaid, uue perega lapsi jne. Selline uurimus ei analüüsi terve abielu lapsi, vaid kõigis tingimustes elavaid lapsi. Näiteks kuskil nõuandlas heterovanemate seas tehtud küsitlust võiks võrrelda homode seas tehtud küsitlusega. Nõuandlas vastanud heterovanematel pole põhjust oma vastuseid kaunistada, kuid homode uuringus teatakse selle poliitilist eesmärki, mistõttu võime oletada, et see mõjutab nende vastuseid.
Uuringute tegijadki möönavad seda oma uurimuse raportis, kuid ajalehed seda ei maini. - Meile sellest ei räägita. Öeldakse vaid, et see on suurim omas valdkonnas tehtud uurimus, mis väidab, et need lapsed on kõige õnnelikumad. See suurim uuring on kõigis teistes aspektides üks halvimaid. Väga ebausaldusväärne. Me ei tea isegi, mida need vanemad õieti mõtlevad. Kuna võime oletada, et antud kontekst mõjutab neid andma selliseid vastuseid, mis neid heas valguses näitab.
*Aga teised uuringud, mida on kokku ca 60? Kas võib väita, et need kõik ühiselt toetavad mõtet, et pole vahet, kas laps kasvab kahe omasoolise vanemaga või isa ja ema peres?
Kasutasin oma raamatus nende uuringute analüüsimiseks ca 40 - 50 lehekülge. Neid uuringuid on ehk 50 - 60. Nende suurim probleem on see, et seal on keskmiselt 30 - 60 küsitletavat. Ja needki põhinevad sarnasel kontekstil. Küsitletavateks satuvad just aktivistid, kes taotlevad uuringu abil teatud poliitilisi eesmärke. Uuringu korraldajate arv on samuti väga väike. Uurijad on enamasti feministid ja suures osas ka ise kas homoseksuaalid või ...
Nagu sellegi suure uuringu autor on isa, kes elab samasoolises suhtes. Uurijaterühm võitleb aktiivselt homode õiguste eest ja teeb uuringuid oma poliitilise võitluse toeks. Nood uuringud sisaldavad poliitilisi soovitusi. Lisaks sellele nood mõningad esindusliku valimiga uuringud, mida on ehk 5 - 10, millest vaid mõni põhineb juhuslikul valimil ...
*Mida tähendab juhuslik valim? Miks see tähtis on?
Juhuslik valim on tähtis seepärast, et kui kuulutan lehes, et uurin samasoolistes peredes kasvavate laste heaolu, osalevad need, kes tahavad asju poliitiliselt mõjutada. Ja see mõjutab nende vastuseid. Pöörame selle ümber.
*Kas on uurimusi, mis ütlevad, et on suur vahe, kas laps kasvab isa-emaga või kahe isa või kahe emaga?
Uuringute põhiosa näitas kuni 2000. aastani, et lapsed tunnevad end paremini, kui kasvavad bioloogilise isa ja ema abielus.
*Millest see muutus alates 2000. aastast äkki tuli, et kõik eelnevad uuringud enam paika ei pea?
See põhineb sellel, et need 50 - 60 uuringut on korraldatud väga väikse uurijaterühma poolt. Neil on väga väike valim ja nad küsitlevad oma ideoloogilisi hingesugulasi. Inimesed aga ei mõista, et nende uuringute põhjal ei saa üldistusi teha nende suurte puuduste tõttu, mida raamatus pikalt analüüsin. Press aga on otsustanud mingil põhjusel propageerida neid valguses, nagu need oleksid kuidagi indikatiivsed.
Inimesed saavad meedia antud üldpildi. Näiteks Mark Regnerus küsitles oma uuringus 3000 noort, mitte lapsevanemaid, vaid 19-39-aastaseid, kelle seas oli ligi 250 noort, kes olid kasvanud kodus, kus ühel vanemal oli homoseksuaalne suhe olnud. Regneruse juhuslikul valimil põhinevast uuringust selgus, et on suuri erinevusi laste heaolus, kui nad elavad oma bioloogilise ema ja isa abielus, või kui nad kasvavad kodus, kus teisel vanemal on homosuhe.
*Miks me ei kuule sellisest uuringust, ja kus on uurijad, kes seda kaitseksid? Soome kultuurioludes tundub, et sinusarnased ja teised hääled, kes räägivad sellest, mida sina oma raamatus "Lapsen ihmisoikeus: oikeus isään ja äitiin", on väga haruldased.
Mark Regnerusest mõnes mõttes veidi siiski kuuleme. Kui Regnerus oma uurimuse avaldas, tabas seda massiline vastuseis, kuna see viitas varemmainitud uuringute tõsistele puudujääkidele. Nõuti Regneruse vallandamist Texase Ülikoolist. Ülikool käivitas juurdluse ja Regnerus pidi terve suve vastama toimkonna küsimustele, kes arutas, kas ta on uuringu avaldamisega midagi valesti teinud. Leiti, et midagi pole valesti tehtud. 200 aktivisti kirjutas ajakirjale, kus uuring avaldati, ja nõudis protsessi uurimist, mis uuringu heaks kiitis.
Ja massiväljaanded ründasid Regnerust. Ta sattus massiivse arvamusrünnaku alla, kuigi ta tegi seni parima uuringu. See räägib sellest, et Regneruse võimalusi karjääriredelil edeneda, on kõvasti kärbitud.
*Kas seda on uuritud, miks alistutakse surveavaldustele, mis teatud kultuurides inimkonna vastu tõusevad?
Nagu meil näiteks hetkel - kõik peaksid ühel nõul olema. Kui toetad traditsionaalset perekonnanägemust, satud kohe kõva kriitika alla. Kui Soomeski on mõni poliitik avalikult selle poolt sõna võtnud, on nad kohe kriitikatulle sattunud.
*Kas on uuritud, miks inimesed nõustuvad sellise arvamuste manipuleerimisega ja ei saa eksisteerida vaba arutelu ning kõikide faktide esitlemist?
Timur Kuran on üks tuntud uurija, kes on uurinud info- ja arvamustulvasid. See tähendab, et mingile teemale juhitakse meedias ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ning seda näidatakse vaid teatud valguses. Näiteks kui räägitakse võrdõiguslikkusest ja sa oled vastu laste inimõiguste röövimisele sooneutraalse abieluseaduse vormis, tembeldatakse sind võrdõiguslikkuse ja inimõiguste vastaseks. Retoorika on selline. Enamik inimesi vaigistatakse sellega. Timur Kurani sõnul on siin protsess, kus inimesed hakkavad oma tegelike nägemusi varjama.
Kuigi nad mõtlevad, et miski pole nii, ei julge nad seda öelda, sest teavad, et vastupidist arvamust avaldades tabab neid kogu see retoorika. Neid süüdistatakse võrdõiguslikkuse ja inimõiguste vastasuses. Erimeelt olevad inimesed vaikivad üha enam ja asi muutub järjest ühepoolsemaks, ning info- ja arvamusvood muutuvad tulvadeks, neist saab väga kiiresti laviin. Kui vastuseis on niiviisi nullitud, siis isegi kui teleris on näiliselt vaba arutelu, ei julgeta oma tõelist arvamust avaldada, kartes endast teatud muljet jätta, mis võib viia rünnakute ja stigmatiseerimiseni.
Kuran peab seda protsessi demokraatia aspektist väga kahjulikuks. Kaob siiras arvamuseavaldamine, võidab ühepoolne propaganda, mille tulemusel tehakse täiesti arulagedaid otsuseid. Üksnes sellepärast, et neid toetab selline retoorika ning info- ja arvamustulv, mis viib kõik endaga kaasa ja keegi ei julge enam tõelisi arvamusi avaldada.
*Kui kirjutasid oma raamatu "Lapsen ihmisoikeus: oikeus isään ja äitiin", mis selle tulva keskel Soomes sulle suurimaks üllatuseks oli, kui neid teemasid uurisid?
Suurim üllatus oli ehk see, et mõned poliiteliidi juhtfiguurid, nagu rahandusminister Antti Rinne, esitlevad sooneutraalset abielu inimõigusi kaitsva seadusena, kuigi see tähendab tõsist inimõiguste rikkumist. Tema peaks juristina teadma, kui tõsiselt rikub abielu ümbermääratlemine ühiskonna nõrgimate õigusi. Tugevad tammuvad siin nõrkade peal. On eriline, et ajal, kus rõhutatakse lapse valikut, ja seda, et vanemad ei tohi lapse eest valikuid teha, seda ka usuküsimustes, ollakse samal ajal valmis tegema massiivset otsust, mis nii otsustavalt mõjutab laste ja põlvkondade tulevikku, ilma et lapsel oleks mingit võimalust seda kuidagi mõjutada.
Siin on tegu suure raha ning poliitilise ja kultuurieliidi liiduga, kus tugevad lömastavad nõrkade õigused. Ülistatakse teisi inimõiguste kaitsjaina, kui tegelikult inimõigusi rämedalt rikutakse.
*Aitäh saates osalemast ja neist asjust rääkimast!
*Sa pole vaikinud, vaid kirjutasid ka raamatu "Lapsen ihmisoikeus: oikeus isään ja äitiin." Aitäh teilegi, head vaatajad!
Olen Piiblikohvikus reklaaminud mitmeid häid raamatuid, kuid tahan rõhutada, et sa vajad seda raamatut. Nende kaante vahelt leiduvat infot on raske kusagilt mujalt saada. Prof Puolimatka tegi meile teene, kui kogus kokku maailma ulatuslikke uurimusmaterjale ja esitles teist, vältimatut vaatenurka selles abieluarutelus, kus soomlasedki peavad lähiajal tegema otsustava valiku, mis mõjutab tulevaid põlvi ja on teatud mõttes tagasipöördumatu, vähemalt selle mõjude osas.
Sellest raamatust saad info, argumendid ja põhjendused, mida vajad intelligentseks dialoogiks sõprade, kolleegide ja sugulastega antud teemal. Soovitan soojalt.
Allikas : Tv7
AITA JAGADA : VASAKUL ON JAGAMISRIBA
Toeta Estonian Anonymoust : Kirjuta e-mail : estoniananonymous@gmail.com
0 comments:
Post a Comment